< Avalehele

Korduma kippuvad küsimused

  • Kui palju maksab õnnetusjuhtumikindlustus?

    Õnnetusjuhtumikindlustuse hind sõltub eelkõige valitud kindlustussummade suurusest, kindlustuse ajalisest kehtivusest, kindlustatu ametist, hobidest ja sportimisharjumustest. Mõnel juhul võib ka vanus mõjutada õnnetusjuhtumikindlustuse makset.
    Üldiselt terviseriske õnnetusjuhtumikindlustuses arvesse ei võeta.
    Kindlustussumma on mõistlik valida lähtuvalt enda kohustustest – kui palju on Sul ülalpeetavaid või laene. Kuumakse sõltub valitud kindlustussumma suurusest.

    Näidispakkumine 25 – 30-aastasele inimesele, kellel ei ole riskantset ametit või hobisid, ta ei tegele võistlusspordiga ning valib kolm kindlustuse kaitset:

    • kindlustussumma surmajuhtumi korral 20 000 eurot
    • kindlustussumma püsiva puude korral 40 000 eurot
    • päevaraha, valuraha või ravikulude hüvitis

    Sellistel tingimustel on õnnetusjuhtumikindlustuse keskmine kuutasu 8 – 10 eurot

  • Millisel juhul makstakse õnnetusjuhtumikindlustust?

    Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta ootamatu õnnetusega kaasnevaid väljaminekuid, mis on seotud ajutise vigastuse või töövõimetuse, püsiva puude või halvimal juhul surmaga.

    Tavapärasteks juhtumiteks on traumad nagu venitused, põrutused, luumurrud, põletused, aga ka näiteks koera- ja maohammustused. Seega on õnnetusjuhtum välistest teguritest põhjustatud õnnetus.

    Kui Sa õnnetuse tagajärjel saad püsiva puude, siis makstakse Sulle hüvitist. Hüvitise suurus sõltub õnnetuse tagajärjel tekkinud püsiva tervisehäire raskusastmest.

    Õnnetuse tagajärjel saabunud surma korral makstakse surmajuhtumihüvitist. Pärijale või kindlustuslepingus märgitud inimesele makstakse välja lepingus kokkulepitud summa.

    Õnnetusjuhtumikindlustuse ravikulude hüvitis on abiks, kui õnnetuse tagajärjel tuleb soetada vajalikke abivahendeid nagu ratastool, kargud jne. Samuti hüvitab kindlustus Sinu taastusravi, mida Haigekassa ei pruugi hüvitada.

    Päevaraha aitab katta õnnetuse tagajärjel puudujääva sissetuleku. Päevaraha on lepingus kokkulepitud summa iga töövõimetuslehel viibitud päeva eest.

    Valuraha suurus sõltub ajutise vigastuse iseloomust.

    Haigekassa hüvitab Sinu töölt eemaloleku ajal 70 protsenti Sinu sissetulekust.

    Õnnetusjuhtumihüvitis on tulumaksuvaba.

    NB! Haigust ei loeta õnnetusjuhtumiks ja haigestumisel õnnetusjuhtumikindlustust ei maksta.

  • Kui pikaks perioodiks on mõistlik teha õnnetusjuhtumikindlustust?

    Üldjuhul sõlmitakse õnnetusjuhtumikindlustus üheks aastaks, mida on võimalik pikendada järgmiseks perioodiks.

  • Kui vanalt on võimalik õnnetusjuhtumikindlustust teha?

    Kindlustustel on erinevad vanusepiirangud, kui üldiselt tehakse õnnetusjuhtumikindlustust alates esimesest eluaastast kuni 75. eluaastani.

  • Kas ekstreemspordi harrastajatele tehakse õnnetusjuhtumikindlustus?

    Kui tegeled ekstreemspordiga või töötad riskiohtlikus ametis, saad teha kindlustuse erikokkuleppel.

  • Mida teha, kui Sul on juhtunud õnnetus või tõsisem terviserike?

    Esmaabi saamiseks tuleb helistada hädaabinumbrile 112 või pöörduda lähimasse traumapunkti.
    Peale esmaabi või ravi saamist pöördu kindlustusseltsi, et juhtum registreerida.
    Sulle antakse juhised, mida teha edasi ja milliseid dokumente on vaja hüvitise saamiseks.

Kontakt

Eesti Kindlustusseltside Liit.

Kati Varblane, kommunikatsioonijuht.

E-mail: kati.varblane@eksl.ee

Telefon: +372 667 0517

eksl.ee

Kindlustusseltside liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.