• Oled aktiivse eluviisiga ja sportlik.
  • Sul on vaja tasuda arveid, laenumakseid ja elamiskulusid ka siis, kui sa ei saa õnnetuse tagajärjel mõnd aega tööl käia.
  • Soovid, et õnnetuse korral saaksid endale lubada taastusravi ja katta ravikulusid.

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta su väljaminekuid õnnetuse korral, kui saad vigastada, jääd töövõimetuks või saad püsiva puude. Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitus, põrutus, luumurd, põletus, aga ka näiteks koerahammustus.

NB! Haigust ei loeta õnnetusjuhtumiks.
  • Sul on lapsed ja pere.
  • Oled aktiivse eluviisiga ja sportlik.
  • Soovid end ja lähedasi kaitsta õnnetusega kaasneva rahalise kahju eest.
  • Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Õnnetusjuhtumikindlustuse hinda võivad mõjutada näiteks su amet, spordi ja hobidega tegelemine, eelnevad vigastused, valitud hüvitisliigid, kindlustussummad.

Tavapärane õnnetusjuhtumikindlustus sisaldab erinevaid hüvitisi:

  • Valuraha – ühekordse hüvitise suurus sõltub ajutise vigastuse iseloomust.
  • Päevaraha on lepingus kokkulepitud summa iga töövõimetuslehel viibitud päeva eest.
  • Ravikulude hüvitis aitab tasuda õnnetuse järgsed ravikulud, näiteks taastusravi või hambavigastuste ravi, mida Haigekassa ei hüvita.
  • Püsiva puude hüvitis – ühekordse hüvitise suurus sõltub õnnetuse tagajärjel tekkinud püsiva tervisehäire raskusastmest.
  • Surmajuhtumihüvitis – pärijale või kindlustuslepingus märgitud inimesele makstakse välja lepingus kokkulepitud summa.

Kindlustuskaitsed ja kindlustussummad saad endale ise valida vastavalt vajadustele ja võimalustele.

Kui tegeled ekstreemspordiga või töötad riskiohtlikus ametis, saad teha kindlustuse erikokkuleppel. Anna sellest kindlasti kindlustusseltsile teada!

Õnnetusjuhtumikindlustuse hind sõltub eelkõige valitud kindlustussummade suurusest, kindlustuse ajalisest kehtivusest, kindlustatu ametist, hobidest ja sportimisharjumustest. Mõnel juhul võib ka vanus mõjutada õnnetusjuhtumikindlustuse makset.
Üldiselt terviseriske õnnetusjuhtumikindlustuses arvesse ei võeta.
Kindlustussumma on mõistlik valida lähtuvalt enda kohustustest – kui palju on Sul ülalpeetavaid või laene. Kuumakse sõltub valitud kindlustussumma suurusest.

Näidispakkumine 25 – 30-aastasele inimesele, kellel ei ole riskantset ametit või hobisid, ta ei tegele võistlusspordiga ning valib kolm kindlustuse kaitset:

  • kindlustussumma surmajuhtumi korral 20 000 eurot
  • kindlustussumma püsiva puude korral 40 000 eurot
  • päevaraha, valuraha või ravikulude hüvitis

Sellistel tingimustel on õnnetusjuhtumikindlustuse keskmine kuutasu 8 – 10 eurot

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta ootamatu õnnetusega kaasnevaid väljaminekuid, mis on seotud ajutise vigastuse või töövõimetuse, püsiva puude või halvimal juhul surmaga.

Tavapärasteks juhtumiteks on traumad nagu venitused, põrutused, luumurrud, põletused, aga ka näiteks koera- ja maohammustused. Seega on õnnetusjuhtum välistest teguritest põhjustatud õnnetus.

Kui Sa õnnetuse tagajärjel saad püsiva puude, siis makstakse Sulle hüvitist. Hüvitise suurus sõltub õnnetuse tagajärjel tekkinud püsiva tervisehäire raskusastmest.

Õnnetuse tagajärjel saabunud surma korral makstakse surmajuhtumihüvitist. Pärijale või kindlustuslepingus märgitud inimesele makstakse välja lepingus kokkulepitud summa.

Õnnetusjuhtumikindlustuse ravikulude hüvitis on abiks, kui õnnetuse tagajärjel tuleb soetada vajalikke abivahendeid nagu ratastool, kargud jne. Samuti hüvitab kindlustus Sinu taastusravi, mida Haigekassa ei pruugi hüvitada.

Päevaraha aitab katta õnnetuse tagajärjel puudujääva sissetuleku. Päevaraha on lepingus kokkulepitud summa iga töövõimetuslehel viibitud päeva eest.

Valuraha suurus sõltub ajutise vigastuse iseloomust.

Haigekassa hüvitab Sinu töölt eemaloleku ajal 70 protsenti Sinu sissetulekust.

Õnnetusjuhtumihüvitis on tulumaksuvaba.

NB! Haigust ei loeta õnnetusjuhtumiks ja haigestumisel õnnetusjuhtumikindlustust ei maksta.

Üldjuhul sõlmitakse õnnetusjuhtumikindlustus üheks aastaks, mida on võimalik pikendada järgmiseks perioodiks.

Kindlustustel on erinevad vanusepiirangud, kui üldiselt tehakse õnnetusjuhtumikindlustust alates esimesest eluaastast kuni 75. eluaastani.

Kui tegeled ekstreemspordiga või töötad riskiohtlikus ametis, saad teha kindlustuse erikokkuleppel.

Esmaabi saamiseks tuleb helistada hädaabinumbrile 112 või pöörduda lähimasse traumapunkti. Peale esmaabi või ravi saamist pöördu kindlustusseltsi, et juhtum registreerida. Sulle antakse juhised, mida teha edasi ja milliseid dokumente on vaja hüvitise saamiseks.

TEE ÕNNETUSJUHTUMI-
KINDLUSTUSE TEST