Õnnetusjuhtumi­kindlustus ikoon

Õnnetusjuhtumi­kindlustus

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb, kui saad õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääd töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on traumad nagu luumurd ja venitus. Õnnetuse korral maksab kindlustusandja kannatanule hüvitise.

Poiss Jalgrattaga

Miks teha õnnetusjuhtumikindlustus?

  • Õnnetusjuhtumikindlustus annab turvatunde kogu perele.
    • Eriti oluline on end kindlustada, kui oled peres peamine sissetuleku saaja, kellest sõltuvad ülejäänud pereliikmed.
    • Kindlustada saab nii täiskasvanuid kui lapsi.
  • Oled sportlik ja aktiivne, mistõttu õnnetusi võib juhtuda sagedamini.
  • Sul on vaja tasuda arveid, laenumakseid ja elamiskulusid ka siis, kui sa ei saa õnnetuse tagajärjel mõnd aega töötada.
    • Haigekassa küll maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha, kuid see ei pruugi olla piisav igakuiste kohustuslike kulude katmiseks. Kui haigushüvitist makstakse alates 4. päevast 70 protsendi töötasu ulatuses, siis õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta puudujäägi.
  • Soovid, et õnnetuse korral saaksid endale lubada taastusravi ja katta ravikulusid.
  • Õnnetusjuhtumikindlustust on võimalik teha koos elukindlustuse lepinguga või täiesti eraldiseisvalt.
  • Elukindlustusega seotud õnnetusjuhtumikindlustust nimetatakse ka traumakaitseks.

Kuula Delfi podcasti õnnetusjuhtumikindlustuse teemal

Saates „Riskid või kindlustad?“ selgitavad Swedbanki ja SEB kindlustuse eksperdid, kuidas tulla toime rahaliste kohustustega, kui sinuga midagi juhtub.

Millisel juhul makstakse hüvitist?

Tõuksimehed

Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist makstakse, kui saad õnnetuses vigastada, jääd töövõimetuks, saad püsiva puude või halvimal juhul sured. Tavapärased õnnetused on traumad nagu luumurd ja venitus, samuti põletus.

Hüvitise suurus sõltub vigastuse ulatusest, raviaja pikkusest ja kindlustussumma suurusest.

Õnnetusjuhtumikindlustuse erinevad hüvitised:

  • Valuraha on ühekordne hüvitis, mida makstakse trauma korral. Valuraha suurus sõltub ajutisest vigastusest.
    • Valuraha on kõige tavapärasem hüvitis lastele, mida makstakse kergemate vigastuste korral nagu põrutused, nihestused jms.
  • Päevaraha on lepingus kokkulepitud summa iga töövõimetuslehel viibitud päeva eest, kui jääd töövõimetuks.
    • Kui sul on näiteks luumurd, siis saad hüvitisega töölt puudutud päevi kompenseerida.
  • Ravikulude hüvitis aitab tasuda õnnetusejärgsed ravikulud, näiteks taastusravi või hambavigastuste ravi, mida Haigekassa ei hüvita. See on ka abiks, kui õnnetuse tagajärjel tuleb soetada abivahendeid nagu ratastool, kargud jne.
  • Püsiva puude hüvitist makstakse ühekordselt, kui saad õnnetuse tagajärjel püsiva puude. Hüvitise suurus sõltub püsiva tervisehäire raskusastmest.
  • Surmajuhtumihüvitist makstakse eriti raske õnnetuse korral, mis lõppeb surmaga. Lepingus kokkulepitud summa saab pärija või kindlustuslepingus märgitud inimene.
  • Õnnetusjuhtumihüvitis on tulumaksuvaba.
  • Kui Haigekassa hüvitab sinu töölt eemaloleku ajal 70 protsenti sinu sissetulekust, siis õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta ülejäänud osa.
  • Haigus ei ole õnnetusjuhtum ja haigestumisel õnnetusjuhtumikindlustust ei maksta.

Õnnetusjuhtumikindlustus lastele

Jalgpallur

Aktiivsetele ja spordiga tegelevatele lastele on mõttekas teha õnnetusjuhtumikindlustus, mis pakub kaitset traumade korral. Lapsed vigastavad end sageli trennis ja kehalise kasvatuse tunnis. Palju õnnetusi juhtub ka tõukeratta, rula ja jalgratta sõites ning batuudil hüpates.

  • Kõige tavapärasem hüvitis lastele on valuraha, mida makstakse kergemate vigastuste puhul nagu põrutused, nihestused jms.
  • Kui laps satub õnnetuse tagajärjel haiglasse, hüvitab ravikulud Haigekassa. Kindlustus katab paranemiseks vaja mineva tasulise arstiabi või taastusravi kulu.

Lastele saab teha õnnetusjuhtumikindlustust alates esimesest eluaastast, mõnes kindlustusseltsis tehakse ka alates 6-kuusele lapsele.

Õnnetusjuhtumikindlustuse hinda mõjutab lapse hobide ning spordiala valik ning kindlustussumma suurus.

Kui laps tegeleb ekstreemspordi või võistlusspordiga, saab teha kindlustuse erikokkuleppel. Kindlustusseltsi tuleb sellest kindlasti teavitada.

Korduma kippuvad küsimused

Õnnetusjuhtum on ootamatu sündmus, mis ei sõltu inimese tahtest. Kehavigastus tekib välisest mõjust, näiteks löögist.

Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitus, põrutus, luumurd, põletus, aga ka näiteks koerahammustus.

Tervise Arengu Instituudi andmeil saadakse üle 40 protsendi juhtudest viga kodus.

  • Enamik vigastusi on õnnetused, näiteks palju õnnetusi juhtub kodus koristades, trepil libisedes, puid lõhkudes, aiatöid tehes jne.
  • Ligi pooled vigastustest saadakse kukkudes, näiteks trepil kukkudes või jää ja lume tõttu.
  • Kolmandikul juhtudel inimesed löövad end ära või vigastavad esemega, näiteks klaasi, terariista või tööriistaga.
  • Ligi 4 protsenti juhtudest on sõidukiõnnetused.
  • 6 protsendil saadakse viga looma- või putukahammustuse ja põletuse tõttu.

Õnnetusjuhtumikindlustuse hind sõltub eelkõige valitud kindlustussummade suurusest, kindlustuse ajalisest kehtivusest, kindlustatu ametist, hobidest, sportimisharjumustest ja vanusest.

  • Kindlustussumma on mõistlik valida lähtuvalt enda kohustustest – kui palju on sul ülalpeetavaid, püsivaid kulusid või laene.
  • Kindlustuskaitsed ja kindlustussummad saad endale ise valida vastavalt vajadusele ja võimalustele.

Näiteks 25 – 30-aastasele inimesele võib õnnetusjuhtumikindlustuse keskmine kuutasu olla ligi 10 eurot, kui tal ei ole riskantset ametit või hobisid, ta ei tegele võistlusspordiga ning valib kolm kindlustuse kaitset:

  • päevaraha, valuraha või ravikulude hüvitis
  • kindlustussumma püsiva puude korral 40 000 eurot
  • kindlustussumma surmajuhtumi korral 20 000 eurot
  • Kui tegeled ekstreemspordiga või töötad riskiohtlikus ametis, saad teha kindlustuse erikokkuleppel. Anna sellest kindlasti kindlustusseltsile teada.

Sportimisel tekkinud vigastus on tavapärane kindlustusjuhtum ja see hüvitatakse.

  • Trennis saadud vigastus, näiteks luumurd, on õnnetusjuhtumikindlustuse juhtum. Selle korral hüvitatakse valuraha ja ravikulu, kui kindlustuslepingus on nii kokku lepitud.
  • Kui õnnetuse tagajärjel on vaja ilukirurgi sekkumist, siis üldjuhul ilukirurgia hüvitatakse, kui on olemas ravikulu kindlustuskaitse.
  • Samuti hüvitatakse õnnetuse tagajärjel murdunud hamba ravikulu, sealhulgas implantaat, kui see kindlustuskaitse on lepingus kokku lepitud. Hüvitise suurus võib erineda kindlustusseltsiti.

Üldiselt saab õnnetusjuhtumikindlustust teha 1-75-aastastele inimestele.

Kindlustusseltsiti võib vanusepiir erineda, mõnes seltsis saab kindlustust teha ka 6-kuusele lapsele. Vanuse ülempiir on seltsiti samuti erinev, 65. kuni 75. eluaastani.

Täiskasvanu ja lapse õnnetusjuhtumikindlustusel ei ole suuri erinevusi. Trauma korral saavad mõlemad valuraha ühtemoodi. Erinevus võib olla kindlustusseltsiti päevaraha maksmisel. Päevaraha tähendab saamata jäänud tulu kompenseerimist, aga lapsel ei ole püsivat sissetulekut ja lepingu sõlmimisel lapsele päevaraha ei pakuta.

Mõned kindlustusseltsid pakuvad hüvitist, kui vanem peab lapse trauma tagajärjel töölt puuduma.

Üldiselt tehakse õnnetusjuhtumikindlustus aastaks või pikemaks perioodiks. Mõni kindlustusselts võib pakkuda lepingut ka lühemaks perioodiks.

Esmaabi saamiseks tuleb helistada hädaabinumbrile 112 või pöörduda lähimasse traumapunkti. Peale esmaabi või ravi saamist pöördu kindlustusseltsi, et juhtum registreerida. Sulle antakse juhised, mida teha edasi ja milliseid dokumente on vaja hüvitise saamiseks.

Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise saamiseks peab esitama kindlustusandjale avalduse koos vigastuse haiguslooga, millest lähtudes maksab kindlustusselts hüvitist. Kindlustusselts maksab hüvitist vastavalt lepingus kokku lepitud kindlustuskaitsele, näiteks valuraha. Hüvitise saamiseks ei pea ilmtingimata olema töövõimetuslehel.

Kui kõik vajaminevad dokumendid on kindlustusseltsile esitatud, tehakse õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise otsus paari tööpäeva jooksul ja hüvitis kantakse pangakontole.

Õnnetusjuhtum on ootamatu sündmus, mis ei sõltu inimese tahtest. Kui kehavigastus tekib välisest mõjust, näiteks löögist, siis kindlustusselts hüvitab selle.

Seepärast ei hüvitata näiteks:

  • tahtlikku enesevigastust
  • rasket ettevaatamatust
  • ravi käigus saadud vigastust
  • vigastusest tingitud komplikatsioone, nagu kõõlusepõletik
  • stressimurdu või väsimusmurdu

Kuni 16-aastasel lapsel on kiivri kasutamine liikluses kohustuslik. Kindlustusselts võib hüvitise määramisel arvesse võtta, kas laps kandis kiivrit või mitte. Ka täiskasvanu vigastuste korral võib kindlustusselts kaaluda, kas vigastusel ja kaitsevahendi puudumisel võis olla põhjuslik seos.

Kui sa ei ole kindlustusandja otsusega rahul, siis selgita oma seisukohti kindlustusandjale ja püüa kokkuleppele jõuda.

Kui see ei õnnestu, siis pöördu vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse.

  • Kindlustusandja ja kliendi vaheliste kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
  • Lepitaja püüab vaidlejaid lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik.
  • Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse.
  • Kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu.

👉 Loe lähemalt, kuidas lepituse avaldust teha.

Kindlusta targalt blogi

Jalgrattaga sõiduteel, kõnniteel ja ülekäigurajal

Mida pikemaks ja soojemaks päevad muutuvad, seda rohkem näeb teedel ja tänavatel jalgrattureid. Et ennetada õnnetusi, tasub üle korrata seadusepügalad, […]

Poiss Jalgrattaga
Kõige rohkem saavad lapsed vigastusi kodus ja koolis

Kõige rohkem saavad lapsed vigastusi kodus, kus juhtub 41 protsenti õnnetustest. Teisel kohal on kool või muu avalik hoone 17 […]

Kuidas vältida õnnetust kergliiklusteel?

Igal aastal luuakse Eestis juurde mitmeid kilomeetreid uusi kergliiklusteid ning need leiavad ka üha tihedamat kasutust. Mida peaks aga silmas […]

Kodu on tänavast ohtlikum paik

Kodu on meie kindlus ja pelgupaik, kus midagi halba ei tohiks juhtuda. Ometi näitab õnnetuste statistika hoopis midagi muud – […]

Ekspert selgitab: mis vahe on elukindlustusel ja õnnetus­juhtumi­kindlustusel

Kas tead, mis vahe on elukindlustusel, laenukindlustusel, õnnetusjuhtumikindlustusel ja reisikindlustusel ning miks neid vaja on? ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht […]

Tühine komistus suvelaagris võib lapse nädalateks voodisse aheldada

Sisustamaks suvist koolivaheaega saadavad paljud vanemad oma lapsed laagrisse või lähevad koos lastega reisile. Laagrites aga juhtub pahatihti õnnetusi ja […]

Tõuksimehed
Õnnetused elektri­tõukeratastega on kasvamas

Võrreldes eelmise aastaga on elektritõukeratastega toimunud liiklusõnnetuste arv kolmekordistunud. Kui mullu oli viis õnnetust, siis tänavu kaheksa kuuga on juhtunud […]