Kui metsloomale otsasõit hüvitatakse üldjuhul kaskokindlustusega täielikult, siis linnu, karjalooma või kodulooma puhul võib lisanduda ka omavastutus. Kindlustusseltsidel on kaskokindlustuse tingimused erinevad ja nii võib eneselegi teadmatult kokkupõrge looma või linnuga kalliks maksma minna.
Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk tõdes, et kaskokindlustuses eristatakse otsasõitu metsloomale, karjaloomale, koduloomale ja linnule.
“Üldjuhul oodatakse kaskokindlustuselt abi metsloomaga kokkupõrkel, kuid ohte on tegelikult rohkem. Näiteks võib kokkupõrge suurema linnuga tuua tuhandetesse eurodesse ulatuva kahju, mille puhul on sageli rakendatud omavastutust. Lisaks teevad kindlustuspakkujad erisusi ka selle vahel, kas õnnetus juhtus asulasisesel või asulavälisel teel, mitmenda kindlustusjuhtumiga on tegu ja kas kindlustusjuhtum toimus Eestis või välismaal. Nende erisuste tõttu tasub enne järgmise väljasõidu tegemist oma kaskotingimused üle vaadata.”
Mürgi sõnul tagab Gjensidige autojuhtidele kaitse ilma omavastutuseta mis iganes looma või linnuga kokkupõrke korral ning seda nii asulasisesel kui -välisel teel, eeldusel, et autojuht on kokkupõrkest koheselt teavitanud politseid, häirekeskust ja/või Keskkonnainspektsiooni. “Loomulikult peab autojuht olema ettevaatlik ja jälgima alati võimalikke ohtusid nii loomade kui ka teiste teele sattuvate takistuste vältimiseks. Kahjuks ei ole aga alati kokkupõrget võimalik vältida ja ainus, mida autojuht teha saab, on õnnetuse korral teavitada vajalikke osapooli ja ennatlikult hoolitseda selle eest, et tekkinud kahju ei tooks kaasa rahalisi raskusi,” sõnas ta.
Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringust selgus, et peaaegu kolmandikul (28%) Eesti inimestest on sõlmitud kaskokindlustus. Kuigi see näitaja on võrreldes eelmise aastaga paar protsenti kukkunud, on Eesti inimesed Läti ja Leedu omadega võrreldes pigem eeskujulikumad kaskokindlustuse sõlmijad. Lätis on kasko tehtud 22 protsendil ja Leedus 15 protsendil autoomanikest.
Zooloog Aleksei Turovski sõnul tuleb teel looma märgates arvestada kahe peamise asjaoluga. Esiteks ei suuda enamik loomadest adekvaatselt hinnata objektide liikumiskiirust, mis ületab 60-70km/h. Teiseks, looma ei hirmuta kindla kiirusega liikuv objekt nagu auto. Kui aga loomale lähenedes hakkab sõiduk kiirust vähendama, paneb see looma muret tundma.
“Kui loom jääb lähenevat autot märgates seisma, võib see tähendada, et auto on tema meelest liiga lähedal, et sellele selga keerata. Mõned loomad, näiteks põder, ei oska üldse tagurdada. Aegsasti märgatud põtra teel kohates tuleks võimalikult suurt vahemaad säilitades auto seisata või isegi tagurdada, lubades põdral metsa hüpata,” lausus ta.
Kui loom on kokkupõrkest viga saanud, soovitab Turovski loomale mitte läheneda ega teda puudutada, vaid teavitada koheselt Keskkonnainspektsiooni. “Olukorras, kus loom on liikumatult šokis, võib kergeimgi puudutus teda ettearvamatult käituma panna. Kindlasti ei tohiks ka anda autosignaali tee peal olevatele metsloomadele, sest see võib loomad tarduma panna. Kui tee peal on aga karja- või koduloomad, vähendage aegsasti kiirust ja sõitke nende suunas kiirust muutmata.“
Ka Maanteeamet kutsub praegusel loomade aktiivsemal liikumise ajal olema tähelepanelikum, eriti just hommikutundidel, pimedal ajal ja metsavahelistel teedel. Kokkupõrke vältimiseks soovitab Maanteeamet vältida nutiseadmete kasutamist ja valida ilmastiku- ning teeoludele vastav sõidukiirus, sest loomad võivad olla aktiivsed ka halva ilmaga ja uduvihma korral. Lisaks liiklusmärgi “Metsloomad teel” alas tasub valvsaks jääda ka mujal metsatukkade vahel ja põldude lähedal.
Autor: Gjensidige kindlustus