See veebileht kasutab küpsiseid, et saaksime pakkuda sulle parimat kasutajakogemust. Küpsiste andmed salvestatakse sinu brauseris, et oleks võimalik aru saada sinu naasmist veebilehele. Samuti saame infot, millised teemalehed on sinu jaoks kõige huvitavamad ja kasulikumad.
Kodukindlustus
Kodukindlustusega kindlustatakse eluruume, nende juurde kuuluvaid hooneid ja kodust vara. Kui sinu kodu või seal oleva varaga midagi juhtub, siis kodukindlustus hüvitab varakahju.
Kodukindlustus kaitseb sind ootamatu kahju eest, kui kodus peaks juhtuma õnnetus.
Ühe lepinguga saad kindlustada hoone, koduse vara ja vastutuse teistele põhjustatud kahju eest.
Hoone või koduse varaga seotud enamlevinud kindlustusjuhtumid on tulekahju, plahvatus, torustiku leke, torm, üleujutus, vargus, röövimine ja vandalism. Kindlustusandja hüvitab lepingus kokku lepitud äkilisest ja ettenägematust sündmusest tekkinud kahju.
Kodukindlustuse osad
Kodukindlustust pakuvad
Kodu ja koduse vara kindlustamiseks on laias laastus kaks valikut:
- koguriskikindlustus – kaitse paljude erinevate riskide vastu korraga
- valikriskikindlustus – valid kaitse ainult teatud koduga seotud riskide vastu, näiteks tulekahju, veeavarii või tormikahju
Kodu kindlustamisel mõtle hoolega läbi, milliste juhtumite vastu soovid kodu kindlustada ja millised on võimalikud ohuallikad.
👉 Loe kodukindlustuse hea tava: https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/kodukindlustuse-hea-tava
Igal aastal leiab aset ligi 11 tuhat kodukindlustuse kahjujuhtumit.
Ligi 60 protsenti Eesti kodudest on kindlustatud.
Kui oled õnnetust näinud, siis usud selle toimumise tõenäosust rohkem. Nii suureneb kodukindlustuse lepingu sõlmijate arv pärast loodusõnnetusi. Kui aga üleujutus või torm on juba kodu rikkunud, pole kindlustuse ostmisest enam sel korral kahjude hüvitamisel abi. Seepärast tasub aegsasti läbi mõelda, millised head ja halvad sündmused meid tabada võivad ja kuidas nendega rahaliselt toime tulla.
Korduma kippuvad küsimused
Kodukindlustuse puhul on keskmise korteri kindlustusmakse vähem kui 10 eurot kuus. Samas kulutused, mida pead ilma selleta tasuma, võivad ulatuda kümnetesse tuhandetesse.
Peale kahjujuhtumit selgub tihti, et lepingus kokkulepitud kindlustussumma ei ole piisav. Lepingut sõlmides hinnatakse koduse vara summat sageli väiksemaks, kui see tegelikult on. Ekslikult arvatakse, et kogu varaga midagi ei juhtu, varas ju kõike ära ei vii. Aga näiteks tulekahjus või ka veekahjus võib kahju saada enamik varast.
Arvuta kokku, kui peaksid kõik oma kodus olevad asjad uuesti ostma ja võrde seda oma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustussummaga.
Kindlustussumma on märgitud poliisil.
Mõne eseme kindlustussumma võib olla eraldis määratud, näiteks
- väärisesemete kindlustussumma on 4 500 eurot
- mobiiltelefoni, tahvel-, süle- või lauaarvuti kindlustussumma on 1 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta
Üürnikuna on kindlasti mõistlik kindlustada oma asjad ehk vallasvara, selleks pole vaja üüripinna omanikult luba küsida. Kui aga üüritaval korteril kodukindlustus puudub ja sa soovid üürnikuna selle sõlmida, peab sul olema omaniku nõusolek. Üüritava pinna kindlustamise kohustuse võib sätestada üürilepingus.
Peamiselt juhtub õnnetusi koduse elektroonikaga. Sageduselt teiseks jäävad veekahjud, millele järgnevad murdvargused, loodusnähtused ja tulekahjust tingitud kahjud.
Kui on juhtunud õnnetus, siis tuleb kindlustusseltsile kahjust teatada esimesel võimalusel.
Kõige lihtsam on teha kahjuavaldus kindlustusseltsi veebilehel.
Kodukindlustuse hüvitise saamiseks tuleb saata ka fotosid tekkinud kahjust ning anda muud infot kindlustusandjale kahju kohta.
Kui sa ei ole kindlustusandja otsusega rahul, siis selgita oma seisukohti kindlustusandjale ja püüa kokkuleppele jõuda.
Kui see ei õnnestu, siis pöördu vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse.
- Kindlustusandja ja kliendi vaheliste kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
- Lepitaja püüab vaidlejaid lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik.
- Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse.
- Kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu.
👉 Loe lähemalt, kuidas lepituse avaldust teha
Kindlusta targalt blogi
Kortermajade amortiseerunud torustikud tuleb välja vahetada
Eesti Kindlustusseltside Liidu tellimusel TalTechi teadlaste läbiviidud analüüsist selgus, et kortermajade metallist külma vee ja reovee torustike eeldatav eluiga on […]
Hooldamata korstnast ja küttekoldest alanud tuli tekitab suure kahju
Päästeameti statistika kohaselt toimus mullu 73 eluhoonete küttesüsteemidega seotud tulekahju, tänavu üheksa kuu jooksul oli neid 49. Kokku toimus mullu […]
Tühine komistus suvelaagris võib lapse nädalateks voodisse aheldada
Sisustamaks suvist koolivaheaega saadavad paljud vanemad oma lapsed laagrisse või lähevad koos lastega reisile. Laagrites aga juhtub pahatihti õnnetusi ja […]
Suvilate kahjud on tihti kordades suuremad kui kodudes
Kuigi maakodude omanikud veedavad suvilates pikki nädalavahetusi ja paarinädalasi puhkuseid kevadest sügiseni, on pikemaks perioodiks valveta jäetud suvekodudes erinevad kahjud […]