Kodukindlustus ikoon

Kodukindlustus

Kodukindlustusega kindlustatakse eluruume, nende juurde kuuluvaid hooneid ja kodust vara. Kui sinu kodu või seal oleva varaga midagi juhtub, siis kodukindlustus hüvitab varakahju.

💡 Kodukindlustust tehes mõtle läbi, kui palju on sinu vara väärt – mööbel, tehnika, nutiseadmed, jalgrattad jne. Ära unusta ka lihtsamaid asju nagu riideid või kööginõusid.

Iga kodu on erinev – ühetoalises korteris on vähem vara kui suuremas. Kui kõik kodus olevad asjad kokku liita, siis ühe- ja kahetoalise korteri vara väärtus võib olla ligi 10 või 15 tuhat eurot. Suuremate korterite vara väärtus võib küündida 30 000 euroni ning majade puhul isegi ületada 50 000 euro piiri.

Kindlustus hüvitab sinu vara kokkulepitud summa ulatuses. Vali lepingus pigem suurem koduse vara kindlustussumma või küsi nõu oma kindlustusandjalt 👇

Kodukindlustus kaitseb sind ootamatu kahju eest, kui kodus peaks juhtuma õnnetus, näiteks torustiku leke, tulekahju, üleujutus, torm või vargus.

Ühe lepinguga saad kindlustada hoone, koduse vara ja vastutuse naabritele põhjustatud kahju eest.

Kuula Delfi podcasti kodukindlustuse teemal

Saates „Riskid või kindlustad?“ selgitavad eksperdid Salva Kindlustusest ja Telia Seadmekindlustusest, kas kindlustus katab kahju, kui televiisor puruks kukub või telefon jõkke kukub.

Kas oled mõelnud, kui palju maksab sinu kodu taastamine?

Tuli on kõige suurem kahjutekitaja kodudes. Mullu juhtus kindlustatud kodudes üle 400 tulekahju, mille kogukahju oli 8 miljonit eurot. Lauspõlengute korral ulatus kahju mõnesaja tuhande euroni, ühe kodupõlengu keskmine kahjusumma oli ligi 20 tuhat eurot.

Kodukindlustuse osad

Kodu ja koduse vara kindlustamiseks on laias laastus kaks valikut:

  • koguriskikindlustus – kaitse paljude erinevate riskide vastu korraga
  • nimetatud riskidega kindlustus – valid kaitse ainult teatud koduga seotud riskide vastu, näiteks tulekahju, veeavarii või tormikahju

Kindlustuslepingut sõlmides tuleb teada anda, kui kasutad kodu tavalisest riskiohtlikumalt, näiteks üürid korterit välja või on eramaja keldris väike puidutöökoda.

👉 Loe kodukindlustuse hea tava: https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/kodukindlustuse-hea-tava

Kui oled õnnetust näinud, siis usud selle toimumise tõenäosust rohkem. Nii suureneb kodukindlustuse lepingu sõlmijate arv pärast loodusõnnetusi. Kui aga üleujutus või torm on juba kodu rikkunud, pole kindlustuse ostmisest enam sel korral kahjude hüvitamisel abi. Seepärast tasub aegsasti läbi mõelda, millised head ja halvad sündmused meid tabada võivad ja kuidas nendega rahaliselt toime tulla.

Korduma kippuvad küsimused

Kodukindlustuse puhul on keskmise korteri kindlustusmakse vähem kui 10 eurot kuus. Samas kulutused, mida pead ilma selleta tasuma, võivad ulatuda kümnetesse tuhandetesse.

Peale kahjujuhtumit selgub tihti, et lepingus kokkulepitud kindlustussumma ei ole piisav. Lepingut sõlmides hinnatakse koduse vara summat sageli väiksemaks, kui see tegelikult on. Ekslikult arvatakse, et kogu varaga midagi ei juhtu, varas ju kõike ära ei vii. Aga näiteks tulekahjus või ka veekahjus võib kahju saada enamik varast.

Kindlustussumma on märgitud poliisil.

Mõne eseme kindlustussumma võib olla eraldis määratud, näiteks

  • väärisesemete kindlustussumma on 4 500 eurot
  • mobiiltelefoni, tahvel-, süle- või lauaarvuti kindlustussumma on 1 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta

Üürnikuna on kindlasti mõistlik kindlustada oma asjad ehk vallasvara, selleks pole vaja üüripinna omanikult luba küsida. Kui aga üüritaval korteril kodukindlustus puudub ja sa soovid üürnikuna selle sõlmida, peab sul olema omaniku nõusolek. Üüritava pinna kindlustamise kohustuse võib sätestada üürilepingus.

Peamiselt juhtub õnnetusi koduse elektroonikaga. Sageduselt teiseks jäävad veekahjud, millele järgnevad murdvargused, loodusnähtused ja tulekahjust tingitud kahjud.

Kui on juhtunud õnnetus, siis tuleb kindlustusseltsile kahjust teatada esimesel võimalusel.

Kõige lihtsam on teha kahjuavaldus kindlustusseltsi veebilehel.

Kodukindlustuse hüvitise saamiseks tuleb saata ka fotosid tekkinud kahjust ning anda muud infot kindlustusandjale kahju kohta.

Kui sa ei ole kindlustusandja otsusega rahul, siis selgita oma seisukohti kindlustusandjale ja püüa kokkuleppele jõuda.
Kui see ei õnnestu, siis pöördu vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse.

  • Kindlustusandja ja kliendi vaheliste kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
  • Lepitaja püüab vaidlejaid lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik.
  • Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse.
  • Kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu.

👉 Loe lähemalt, kuidas lepituse avaldust teha

Kindlusta targalt blogi

Kodukindlustus
Kortermajade amortiseerunud torustikud tuleb välja vahetada

Eesti Kindlustusseltside Liidu tellimusel TalTechi teadlaste läbiviidud analüüsist selgus, et kortermajade metallist külma vee ja reovee torustike eeldatav eluiga on […]

Loe rohkem
ElukindlustusKodukindlustusLiikluskindlustusÕnnetusjuhtumikindlustusReisikindlustus
Tühine komistus suvelaagris võib lapse nädalateks voodisse aheldada

Sisustamaks suvist koolivaheaega saadavad paljud vanemad oma lapsed laagrisse või lähevad koos lastega reisile. Laagrites aga juhtub pahatihti õnnetusi ja […]

Loe rohkem
Kodukindlustus
Suvilate kahjud on tihti kordades suuremad kui kodudes

Kuigi maakodude omanikud veedavad suvilates pikki nädalavahetusi ja paarinädalasi puhkuseid kevadest sügiseni, on pikemaks perioodiks valveta jäetud suvekodudes erinevad kahjud […]

Loe rohkem
Decorative fallback image
Kodukindlustusvastutuskindlustus
Tarbijamäng vastutuskindlustuse teemal

Kindlustusseltside liidu tarbijamäng vastutuskindlustuse teemal 5. – 12. aprill 2023

Loe rohkem