Kortermaja tuleohutus on iga korteriühistu ja elaniku jaoks oluline teema, sest hoone ohutuse tagamisega on võimalik ennetada võimalikke tulekahjusid. Artiklist saad teada, millal on tuleohutusaudit vajalik ning mida võiks teada elektri- ja gaasipaigaldiste auditist, kütteseadme ekspertiisist ning korstnapühkija tööst.
Kortermaja tuleohutus on iga korteriühistu ja elaniku jaoks oluline teema, sest hoone ohutuse tagamisega on võimalik ennetada võimalikke tulekahjusid. Korterelamutes on tulekahjud eriti ohtlikud, kuna tuli levib kiiresti edasi, seades ohtu nii inimesed kui vara. Tuleõnnetused toovad aga enamasti kaasa suure rahalise kulu.
Millal on tuleohutusaudit vajalik ja kuidas see protsess välja näeb? Mida võiks teada elektri- ja gaasipaigaldiste auditist, kütteseadme ekspertiisist ning korstnapühkija tööst? Selles artiklis anname põhjaliku ülevaate kortermaja tuleohutuse parandamise võimalustest, et aidata paremini mõista, kuidas hoida oma kodu turvalisena.
Ehitise tuleohutusauditi eesmärgiks on anda hinnang ehitise tuleohutusele. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel
Ehitise tuleohutuse auditit läheb vaja ehitisele kasutusloa saamiseks, kui
Tuleohutusaudit algab ehitise tuleohutusalase dokumentatsiooniga tutvumisest, seejärel tehakse objekti ülevaatus (kestus ca 1-3 tundi), sh tuleohutuspaigaldiste seisukorra kontrollimine ja varjatud konstruktsioonide uuringud ning lõpptulemusena valmib tuleohutusaudit.
Tuleohutusauditi võib teha üksnes tuleohutusekspert tase 6 pädevusega isik.
Vastava pädevusega isikuid on võimalik leida kutseregistrist märksõna „Tuleohutusekspert“ otsinguga.
Elektripaigaldise audit on seadusest tulenev kohustus. Elektripaigaldise korrasolekut peab seaduse järgi kontrollima juhul, kui soovid kasutusele võtta uut elektrisüsteemi. Auditit ei ole vaja ajutistele paigaldistele, mille peakaitse on kuni 35 amprit ning olemasolevale nõuetekohasele paigaldisele tehtud juurdeehitistele, kui toiteliini ees olev kaitse on kuni 35 amprit. Teatud aja järel on elektrisüsteemis vaja teha ka korralisi auditeid, mille tegemise sagedus sõltub hoone elektripaigaldiste liigist ja ehitusaastast.
Korterelamu korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis kuulub teise liigi elektripaigaldiste hulka, kus elektripaigaldise audit tuleb teha vastavalt elektripaigaldise vanusele, kas iga viie (kuni 2000.a. ehitatud või ümberehitatud elektripaigaldis) või 10 aasta järel (alates 2000.a ehitatud või ümberehitatud elektripaigaldis). Audit on vajalik ka hoone kasutusloa saamiseks.
Miks peab kõiki elektrisüsteeme teatud aja järel uuesti üle vaatama?
Elektrisüsteemist tulenevad ohud ei pruugi olla silmaga tuvastatavad ja võivad jääda ilma korralise kontrollita märkamata, muutudes nähtavaks alles siis, kui ohtlik olukord või õnnetus on juba käes.
Juhtmete isolatsioon vananeb, juhtmete liitekohtade ühendused halvenevad, elektrisüsteemile avaldavad mõju keskkonnatingimused (niiskus, temperatuur, tolm). Seepärast tuleb ohtlike olukordade vältimiseks lasta oma hoone elektrisüsteem spetsialistidel aeg-ajalt põhjalikumalt üle vaadata.
Elektripaigaldist tuleb kasutada ja korras hoida vastavalt nõuetele ja hea tava kohaselt. Elektripaigaldiste kasutamise, korrashoiu ja auditi kohta on võimalik rohkem lugeda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt ja elektripaigaldise auditi juhendmaterjalist.
Korstnapühkija teenust kasutavad tavaliselt need ühistud, kus korterites on olemas koldega
küttesüsteemid või ventilatsioonilõõrid, mis vajavad puhastamist.
Kortermajas ning ridaelamus tohib korstnapühkimise teenust pakkuda ainult tase 4 või tase 5 korstnapühkija. Ühistu peab tagama korstnapühkijale turvalise ligipääsu katusele ja katusel korstnateni. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti.
Samuti peab ühistu tagama ligipääsu korstnajalas olevatele puhastusluukidele. Viimased võivad asuda kas keldris või ka mõnes korteris. Kui luukidele ligipääsu ei ole, siis jääb tahm välja võtmata.
Korstnapühkija on sel juhul sunnitud eeldama, et tegemist on ummistusega ning see läheb Päästeameti küttesüsteemide portaali kirja puudusena.
Kortermajades paiknevad küttesüsteemid on ühisosa – kolle koos lõõridega on ühtne tervik. Koldega küttesüsteemide korrashoid on ühistu tagada ja nende ehitamise lubamine toimub samuti ühistu nõusoleku alusel. Korstnapühkijale tuleb kõigi kortermajas elavate inimeste tuleohutuse nimel tagada ligipääs kõikidesse korteritesse. Ka nendesse, kus ei ole küttesüsteemi väidetavalt kasutuses.
Kutseliste korstnapühkijate nimekirja ja kontaktid leiab huviline Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt.
Kasutusloa menetluses on ehitise puhul, mille kütmiseks kasutatakse tahkekütteseadmeid (nt ahi, pliit või kamin), vajalik esitada Päästeameti kooskõlastuse saamiseks järgmised dokumendid:
Kui loetletud täitedokumentatsioon puudub, siis sellise küttesüsteemi ohutuse kohta ülevaate saamiseks tuleb koostada eksperthinnang, mis sisaldab
Küttesüsteemi ekspertiisi käigus võib esineda vajadus konstruktsioone avada ja teha küttesüsteemi kontrollkütmist. Küttesüsteemide tuleohutuse kohta saab huviline pikemalt lugeda Päästeameti koostatud juhendmaterjalist.
Gaasipaigaldise auditi käigus hinnatakse ja tõendatakse gaasipaigaldise või gaasipaigaldisega ühendatud gaasiseadme vastavust ehitusseadustikus ja seadme ohutuse seaduses sätestatud nõuetele.
Gaasipaigaldisele tuleb teha audit enne esmakordset kasutusele võtmist.
Gaasipaigaldiste rekonstrueerimisel, eelneva auditi andmete puudumisel või kui gaasipaigaldist ei ole rohkem kui aasta kasutatud, on vaja teha erakorraline audit.
Gaasipaigaldise kohustuslik dokumentatsioon sisaldab projekti, seadmete kasutusjuhendeid, kasutusele võtmisele eelneva auditi protokolli (või erakorralise auditi protokolli) ja hooldusdokumentatsiooni. Eluruumi gaasipaigaldise kontrolli andmed on leitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemist ja gaasiseadme korstna puhastamise andmed Päästeameti küttesüsteemide portaalist.
Gaasiseadmed, mis on ühendatud gaasivoolikuga otse vedelgaasiballooniga, ei pea läbima enne kasutusele võtmist auditit ega kontrolli. Seadmete ühendaja ja kasutajad peavad siiski pidevalt veenduma seadmete korrasolekus ja tootja määratud kasutustingimuste täitmises. Vedelgaasil töötava gaasiseadme ühendamisel ballooniga tuleb jälgida, kas tarviti on mõeldud kasutamiseks ainult välistingimustes või piisava ventilatsiooniga ruumides. Üldjuhul ei tohi vedelgaasiballooni paigutada hoone väljapääsutee vahetusse lähedusse, šahti ja trepikotta, samuti ruumi, mille põrandapind on maapinnast allpool.
Eluruumi gaasipaigaldise kasutamisel tuleb läbi viia gaasipaigaldise kontroll iga nelja aasta järel. Samuti tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul puhastada gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri.
Lisateavet gaasipaigaldiste ohutuse, auditi ja kontrolli kohta saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt siit.
