Kindlustus raskete haiguste puhuks

Elukindlustusseltsid pakuvad erinevaid võimalusi, et inimesed saaksid end kindlustada võimalikult paljude riskide vastu elus. Viimasel ajal on saanud järjest suuremat kõlapinda kriitiliste haiguste lisakindlustus.

Kui vaadata statistikat, siis väga palju inimesi haigestub erinevatesse haigustesse. Tervise Arengu Instituudi andmetel sai 2017. aastal ligi 3100 inimest vanuses 20-65 aastat pahaloomulise kasvaja diagnoosi. See tähendab, et palju suurem tõenäosus on haigestuda mõnda ränkraskesse haigusesse, kui hukkuda õnnetuses. Just sellisel juhul, kui inimene saab raske diagnoosi, võivad tekkida väga ootamatud, suured ja vältimatud kulutused nii ravile kui hooldusele.

Kriitiliste haiguste all mõistetakse eestlasi kõige rohkem kimbutavaid haigusi: südameveresoonkonna haigusi, pahaloomulisi kasvajaid, insulti jne. Statistika näitab, et südameveresoonkonna haigused ning pahaloomulised kasvajad ongi peamised surma või väga pikalt haige olemise põhjused. Lisaks eelmainitud pahaloomuliste kasvajate 3100-le esmajuhtumile haigestuvad igal aastal sajad inimesed ägedasse müokardi infarkti, insulti või hulgiskleroosi. Kahjuks nende arv kasvab. Kui 2013. aastal haigestus ägedasse müokardi infarkti 720 tööealist inimest, siis 2017. aastal oli see arv juba 860 (www.tai.ee). Õnneks ei lõpe kõik haigusjuhud surmaga ning seetõttu ongi oluline, et vajalikuks raviks või hoolduseks oleks meil endal rahaline kindlustunne olemas.

Kriitiliste haiguste kindlustuse olemasolul saab kõikide nende ja veel mitmete teiste raskete haiguste diagnoosi saamisel taotleda hüvitist. Hüvitis makstakse välja täies mahus kuu aja pärast peale haigestumist.

Hiljuti oli meedias juttu ühe tuntud ettevõtja edukast võitlusest vähiga. Sellise raske perioodi üleelamise teeb palju lihtsamaks, kui on ennetavalt tehtud kriitiliste haiguste kindlustus. Tänaseks on see noor mees haiguse seljatanud ja elab täisväärtuslikku elu.

Hüvitise suurus lepitakse kokku kindlustuslepingu sõlmimisel ning vastavalt sellele kujuneb igakuine kindlustusmakse. Sisuliselt saate sellisel juhul kaks-ühes lepingu – kui tervis peaks ühel hetkel alt vedama, siis saate kindlustushüvitise näol materiaalset tuge, kuid kui peaksite siiski surema, saavad lähedased surmajuhtumi hüvitise. Selline lahendus pakub turvatunnet nii teile, kui ka teie lähedastele.

Tihti arvatakse, et selline leping on väga kallis. Tegelikult see nii ei ole – Compensa Elukindlustuses maksab 35-aastasele inimesele keskmise aastapalga suurune elukindlustus koos sama suure kriitiliste haiguste kindlustusega vähem kui 10 eurot kuus.

Lepingu sõlmimisele mõeldes ei maksa unustada elukindlustuse põhitõde – mida nooremana leping vormistada, seda soodsam on kindlustusmakse, sest üldjuhul on noor inimene terve. Kui peale lepingu sõlmimist tervisehäda ka lisandub, siis kindlustusmakset see enam kallimaks ei muuda. Kui aga mõni tervisemure on lepingu sõlmimise ajaks juba ilmnenud, võib kindlustusmakse kujuneda kallimaks kui tervel inimesel. Meeles tasub pidada ka seda, et kui on juba saadud raske diagnoos, ei pruugi kindlustusselts kriitiliste haiguste kindlustust enam üldse sõlmida. Näiteks onkoloogi juurest lepingut sõlmima minna on hilja. Toon võrdluse autokindlustusega – ka seda ei saa enam siis teha, kui avarii on juba toimunud.

Lepingu sõlmimisel täidab klient terviseankeedi, kus ta annab selge ülevaate oma tervisest. Pärast lepingu sõlmimist lisandub veel kolmekuuline ooteaeg, mille jooksul inimene peab samuti olema terve, ja alles siis hakkab kriitiliste haiguste kindlustus kehtima. Hea on aga teada, et selle lepingu võib sõlmida pikaks perioodiks – näiteks Compensa Elukindlustuses 65. eluaastani.

Raskesse haigusesse haigestumine võib kaasa tuua vajaduse igapäevase toe järele ja nõuda täiendavaid kulutusi põetajale, arstiabile või rehabilitatsiooniteenusele. Soovitan kindlasti kriitiliste haiguste kindlustuse sõlmimist kaaluda juhul, kui elate üksi või olete pere ainus või suurema sissetuleku tagaja. Täpsemaid detaile saate juba uurida elukindlustuseltsist, kui lähete sinna konsultatsioonile.


Autor: Merle Kollom,
Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuht