Kodu on meie kindlus ja pelgupaik, kus midagi halba ei tohiks juhtuda. Ometi näitab õnnetuste statistika hoopis midagi muud – just turvaliste koduseinte vahel satuvad inimesed kõige sagedamini õnnetustesse ning saavad tõsiseid vigastusi.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske uuringu järgi toimub kodudes lausa 43 protsenti õnnetustest. Seevastu tänavatel, mis ju ometi tunduvad palju ohtlikumad, leiab aset vaid iga kümnes õnnetus.
Lausa pooled vigastused saadakse kukkumise tagajärjel. Kõige sagedamini juhtub kukkumist komistamise või libisemise tagajärjel, kümnendiku kukkumiste põhjusteks oli libe jää ja lumi ning teist samapalju juhtus kukkumisi treppidel.
Veel on suhteliselt tavalised õnnetused, kus vigastatakse end mingi esemega, näiteks lüüakse end millegi pihta ära, saadakse lõikehaav terariista või klaasiga.
Aastas vajab Eestis vigastuste ravi ca 150 000 inimest, viiendik neist lapsed. Kõige sagedamini saavad lapsed viga just kukkudes ning seegi juhtub tavaliselt mitte mänguväljakul või õues puu otse ronides, vaid kodus.
Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles, kuid tegelikult saab väga paljusid vigastusi kodus ennetada turvaabinõusid rakendades.
Trepid ohutuks! Kui kodus pole pääsu järsul trepil liikumisest, peaks trepil kindlasti olema käsipuu, kust saad kinni hoida. Väikeste lastega elamises peaks trepp olema piiratud turvaväravatega senikaua, kuni laps suudab ohutult trepil liikuda. Trepil ei maksa kasutada vaipu, sest koos vaibaga võib trepil libiseda ja kukkuda.
Ronimine turvaliseks! Laste lemmiktegevus on ronimine ja ega seda neile lõputult keelata ei saa. Kui väljaspool kodu on suhteliselt keeruline lapse ronimispaiku turvata, siis kodus saad mõndagi ära teha. Näiteks mööbel tuleks kinnitada seinte külge, et ei juhtuks olukorda, kus laps kukub koos langeva raamaturiiuli või kapiga.
Paigalda andurid! Suitsuandur on kohustuslik igas eluruumis, kuid vähem on levinud vingu- ja gaasiandurite kasutamine. Gaasilekkest märku andev andur gaasiküttega kodus peaks olema aga elementaarne, niisamuti nagu vinguandur igas kodus, kus on ahi või kamin.
Ole hoolikas ja tegele korraga ühe asjaga! Vanasõna ütleb, et hooletus ees, õnnetus taga. Nii ongi! Väga paljusid õnnetusi saab ennetada lihtsa hoolikusega. Kuuma vett valades tegele vaid selle ühe asjaga, terava noaga salatit hakkides keskendu lõikamisele, mitte ära vaata samal ajal telekat või õpeta lapsele koolitükke. Hulk kodudes toimuvaid õnnetusi juhtuvad paraku just seetõttu, et inimesed tegelevad korraga mitme asjaga ning kipuvad seejuures olema hooletud.
Kaitse oma peret kindlustusega! Viga saanud inimene võib tervenemiseni jääda mõneks ajaks töölt eemale, mistõttu tema sissetulekud ja kogu pere hakkamasaamine väheneb. Võimalik on ka invaliidistumine või surm õnnetuse tagajärjel. Keegi meist ei ole valmis selliseks asjade käiguks ning just sellepärast tuleks mõelda läbi stsenaarium, kuidas saavad lähedased hakkama siis, kui täiskasvanud pereliige on pikalt või alatiseks töölt eemal.
Õnnetusjuhtumikindlustuse korral aitab kindlustus kompenseerida töölt eemaloleku tõttu vähenenud sissetulekut. Veelgi laiaulatuslikuma kaitse annab aga elukindlustus, mis on mõeldud just lähedaste rahalise turvatunde tagamiseks juhuks, kui kindlustatuga juhtub halvim.
Autor: SEB elu- ja pensionikindlustuse Eesti filiaal
