Eesti Kindlustusseltside Liidu tegevjuhi Mart Jesse sõnul on mõistlik kooli alguses laste ja perega seotud riskid läbi mõelda ning tuletada lastele meelde liikluseeskirju ja võimalikke ohte kooliteel.
„Vigastus, nagu näiteks jalaluumurd või sügav haav, segab oluliselt inimeste elu ja võib mõjutada ka sissetulekut. Seepärast võiksid lapsevanemad teha õnnetusjuhtumikindlustuse kogu perele, mis aitab katta ootamatuid väljaminekuid vigastuse korral, samuti töövõimetuse ja püsiva puude korral,“ ütles Jesse.
Laste vigastustega pöördutakse arsti poole ligi 50 tuhandel korral aastas, selgus Tervise Arengu Instituudi uuringust „Laste vigastused Eestis aastatel 2016–2018“. Seega aasta jooksul vajab vigastuse tõttu ravi iga viies Eestis elav laps.
Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Tiina Velli-Välliku sõnul saavad lapsed kõige rohkem vigastusi kukkumisel nii kodus, koolis kui trennis. „Murekoht on ka koolitee, kus lapsed kukuvad jalgratta või tõukerattaga. Tavalised vigastused on marrastus või verevalum, halvemal juhul aga luumurd, sügav haav või nihestus,“ ütles Velli- Vällik.
Tervise Arengu Instituudi eelnimetatud uuringu andmeil on kõige rohkem ehk 44 protsenti laste vigastustest kukkumised. 34 protsenti on vigastamisi esemega, näiteks mängumõõga, oksa või vibuga; samuti vigastusi end ära lüües, näiteks voodi, laua või radiaatori vastu. Vigastuse põhjustest kolmandal kohal 8 protsendiga on loomalt või inimeselt saadud vigastus, näiteks koerahammustus või laste kokkupõrge spordiväljakul.
Gjensidige kahjukäitlusosakonna juhi Maarika Mürgi sõnul tekib lastel palju ohtlikke olukordi mänguhoos. „Tavapärased õnnetused on kukkumised ja libastumised mänguväljakul, trepil ja batuudil. Õnnetusi on juhtunud ka näiteks jalutades pere lemmikloomaga,“ ütles Mürk.
Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb, kui saate õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääte töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on traumad nagu luumurd ja venitus. Õnnetuse korral maksab kindlustusandja kannatanule hüvitise.
Autor: Eesti Kindlustusseltside Liit