Kaskokindlustus

Tavaliselt sõltub kaskokindlustuse makse sõiduki margist, väärtusest ja kasutusotstarbest.
Samuti sõltub kaskokindlustuse hind omavastutuse määrast ehk summast, kui palju oled õnnetuse korral valmis kahjust ise kandma. Tavapärased omavastutuse määrad on 100, 200 või 300 eurot.
Kaskokindlustuse paketid on kindlustusseltsidel erinevad ja tasub uurida, mis lisasid pakub kindlustusandja hinna sees.

Kaskokindlustuse lepingut sõlmides tuleb anda teave, mida kindlustusselts küsib. Kindlustusandja eeldab, et klient esitab ka ilma kindlustusandja küsimiseta teabe, mille vastu on kindlustusandjal arusaadav huvi ja mis mõjutab oluliselt kindlustusandja otsust kindlustusleping sõlmida. Selline on näiteks teave:

▪ sõiduki tavapärasest erineva kasutusotstarbe kohta (takso, lühirendi sõiduk, alarmsõiduk, õppesõiduk, turvafirma sõiduk, võistlusteks kasutatav sõiduk)

▪ sõiduki ümberehitamise, sh tuuningu kohta

▪ varustusest, mis sama margi ja mudeliga sõiduki puhul ei ole tavapärane või mõjutab märkimisväärselt kindlustusriski või sõiduki väärtust

▪ sellest, et kliendil ei ole sõiduki kõiki võtmekomplekte

Tavaliselt on sõidukile püsivalt paigaldatud lisavarustus kindlustatud ilma erikokkuleppeta, kui see vastab kõikidele alljärgnevatele tingimustele:

▪ lisavarustuse on paigaldanud sõiduki tootja või ametlik edasimüüja

▪ lisavarustus on sellise sõidukimargi ja -mudeli puhul tavaline

▪ tegemist on tavalise lisavarustusega, mis ei mõjuta märkimisväärselt kindlustusriski ega kindlustusväärtust.

Näiteks on ilma erikokkuleppeta kindlustatud:

▪ audio-, video- või navigatsioonisüsteemid, kui need on paigaldatud sõiduki tootjatehases ega ole märkimisväärselt kallimad sama sõidukimargi ja -mudeli standardvarustuses olevatest süsteemidest

▪ katuseraam

▪ sõidukisse paigutatud turvatool

Näiteks ei ole tavaliselt ilma erikokkuleppeta kindlustatud:

▪ sama sõidukimargi ja -mudeli standardvarustuses olevatest velgedest märkimisväärselt kallimad valuveljed

▪ sõidukile kantud kleebised ja maalingud

▪ sõidukile paigaldatud tuuninguosad

▪ sõidukile paigaldatud seadmed ja osad, mille tõttu sõidukit liikluses kasutada ei tohi

▪ igasugune eritehnika (taksovarustus, meditsiiniseadmed, vilkurid, valjuhääldid jmt), võistlusteks ja treeninguteks paigaldatud seadmed ja osad

Tavaliselt ei ole kindlustatud sõiduki osad, mis on sõiduki küljest ära võetud või sõidukile paigaldamata. Näiteks ei ole kindlustatud esemeks hoiukohas ladustatud rehvid, sõidukile paigaldamata varuosad, sõidukilt eemaldatud audiosüsteemi esipaneel vms.

Kindlustus kehtib kindlustuslepingus märgitud territooriumil.

Kehtivusala valikud on tavaliselt:
▪ Eesti. Kindlustuskaitse kehtib Eesti territooriumil
▪ Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid. Kindlustuskaitse kehtib Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides ning lisaks ka Andorras, Bosnia ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonias, Montenegros, Serbias ja Šveitsis
▪ Euroopa. Kindlustuskaitse kehtib Euroopa geograafilistes piirides

5 soovitust, mida teha pärast õnnetust:

• Peatu auto ja lülita sisse ohutuled.
• Hinda olukorda ja ohte ning väldi edasist kahju. Näiteks pane autost väljudes helkurvest selga ja ohukolmnurk teele. Kontrolli, kas on vigastatuid.
• Tee kõik, et liiklus oleks sündmuskohal ohutu. Näiteks on liiklejatele ohtlik, kui liiklusmärk on keset teed pikali.
• Helista häirekeskuse telefonil 112, kirjelda toimunut ja käitu saadud juhiste järgi, kui
  • inimene on saanud viga või hukkunud
  • auto sõitis teelt välja nii, et viga said auto ja liiklusmärk
  • auto ärandati või midagi on purustatud
  • oli kokkupõrge metsloomaga
    • Lisaks teavita Keskkonnainspektsiooni numbril 1313, kui viga sai suuruluk nagu metskits, põder, metssiga
    • Helista maanteeinfo telefonile 1510, kui viga sai väikeuluk või lind
• Teavita juhtunust oma kindlustusandjat ning käitu saadud juhiste järgi

Kõikidel kindlustusseltsidel on ööpäevaringne autoabi, kuhu saad helistada liiklusõnnetuse või rikete korral, kui autot ei tohi enam liikluses kasutada. Autoabi juhendab kahjujuhtumi vormistamisel ja vajadusel korraldab sõiduki äraveo.

Kindlustuslepingus on märgitud, mis kahju ei hüvitata.

Tavaliselt ei hüvitata näiteks:

• kulumisest tekkinud kahju, näiteks poritiiva läbiroostetamist
• sõiduki hooldamise või remondi ajal tekkinud kahju
• ohutusnõuete täitmata jätmisega seotud kahju
• tahtlikult tekitatud või raske hooletuse tõttu tekkinud kahju
• kahju, mille hüvitamist saab lepingu või garantii alusel nõuda teiselt isikult
• tavapärasest erinevas kohas tekkinud kahju, näiteks mets, soo, veekogu, võidusõit jms
• sobimatust õlist, vedelikust, määrdest ja kütusest tulenev kahju
• sõidukis olnud looma põhjustatud kahju
• sõja, terrorismi või rahvarahutuste tõttu tekkinud kahju
• maavärinast või maalihkest tingitud kahju

Omavastutus on osa kahjust, mis jääb kindlustusjuhtumi korral kliendi enda kanda. Mida suurem on omavastutus, seda väiksem on kindlustusmakse.

Liiklusõnnetuse puhul on tavaliselt omavastutus 200 eurot, sõiduki varguse puhul 15 protsenti sõiduki väärtusest.

Kindlustuslepingus on märgitud, mis kahju ei hüvitata.

Tavaliselt ei hüvitata näiteks:

• kulumisest tekkinud kahju, näiteks poritiiva läbiroostetamist
• sõiduki hooldamise või remondi ajal tekkinud kahju
• ohutusnõuete täitmata jätmisega seotud kahju
• tahtlikult tekitatud või raske hooletuse tõttu tekkinud kahju
• kahju, mille hüvitamist saab lepingu või garantii alusel nõuda teiselt isikult
• kahju, mis on tekkinud sõiduki kasutamisel tavalisest erinevates tingimustes, näiteks võidusõidul või treeningul
• kahju, mis on tekkinud liiklemiseks sobimatus kohas, näiteks metsas, soos, vees vms
• sõiduki puudulikust hooldusest või remondist tekkinud kahju
• sobimatust õlist, vedelikust, määrdest ja kütusest tulenevat kahju
• sõidukis olnud looma põhjustatud kahju
• sõja, terrorismi või rahvarahutuste tõttu tekkinud kahju
• maavärinast või maalihkest tingitud kahju

Kui sa ei ole kindlustusandja otsusega rahul, siis selgita oma seisukohti kindlustusandjale ja püüa kokkuleppele jõuda.
Kui see ei õnnestu, siis pöördu vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse.

• Kindlustusandja ja kliendi vaheliste kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
• Lepitaja püüab vaidlejaid lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik.
• Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse.
• Kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu.

👉 Loe lähemalt, kuidas lepituse avaldust teha.