Liikluskindlustus

Liikluskindlustuse hind võib erinevates kindlustusseltsides erineda oluliselt, sest kindlustusseltside makse arvutamise metoodikad on erinevad.

Et säästa raha, tasub kohustusliku liikluskindlustuse ostmisel võrrelda hindu veebikalkulaatoris.

Sisestades kalkulaatorisse sõiduki registrimärgi, saad kiiresti hea ülevaate seltside liikluskindlustuse hindadest. Tavaliselt on kalkulaatoris kindlustusmakse, mis tuleb tasuda kindlustusseltsi veebilehel lepingut sõlmides.

Kalkulaator näitab kaheksat võimalikku liikluskindlustuse pakkujat: BTA, ERGO, Gjensidige, If, Inges, Seesam, PZU ja Salva Kindlustus. Swedbanki poole tuleb eraldi pöörduda.

Kuigi liikluskindlustus oma olemuselt on kõigis kindlustusseltsides sarnane, siis enne lepingu sõlmimist tasub siiski lugeda selle tingimusi.

Kindlustusandjad võivad pakkuda hinna sees erinevaid lisateenuseid ja maksetingimusi. Näiteks mitmed seltsid pakuvad liikluskindlustuse juurde tasuta autoabi või väikese lisatasu eest täiendavat õnnetusjuhtumikindlustust. Seega kõige odavam variant ei pruugi olla sulle alati kõige sobivam.

Kannatanul on väiksema liiklusõnnetuse korral võimalik valida, kas ta nõuab kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt või kahju põhjustaja kindlustusandjalt. Ka see on üks valikukriteerium hinna kõrval.

Kui ostad Eesti liiklusregistris registreerimata auto, siis tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida kohe peale auto registreerimist. Seda ka juhul, kui sa ei plaani autot viivitamatult kasutama hakata.

Kui ostad juba registris oleva auto, siis läheb liikluskindlustuse leping sinu nimele üle liiklusregistris kande tegemise hetkel.

Kui sa ei vormista autot enda nimele ja eelmine omanik teavitab sõiduki võõrandamisest Transpordiametit, siis sõiduk kustutatakse ajutiselt liiklusregistrist ja liikluskindlustuse leping lõppeb automaatselt.

Kui ostad enda kasutuses olnud liisinguauto välja, siis tuleb auto  liiklusregistris kohe oma nimele vormistada. Muidu lõppeb liikluskindlustus automaatselt.

👉 Loe lähemalt sõiduki omaniku muutumise kohta.

Eesti sõidukile saab liikluskindlustuse sõlmida üksnes Eestis tegutsev kindlustusandja.

Eesti sõiduki liikluskindlustus kehtib alati kõikides Euroopa Majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis.

Euroopa Majanduspiirkonna riigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari.

Nendes riikides liiklemiseks piisab, kui on kaasas liikluskindlustuse poliis. Muudes riikides on vajalik paberil kaasas kanda rohelist kaarti.

Roheline kaart on rahvusvaheline liikluskindlustuse poliis, mille väljastab kindlustusselts koos liikluskindlustuse poliisiga, kui seda palutakse.

Roheline kaart tuleb kaasa võtta reisimiseks nendes riikides: Albaania, Andorra, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Iisrael, Iraan, Põhja-Makedoonia, Maroko, Moldova, Montenegro, Serbia, Suurbritannia, Tuneesia, Türgi ja Ukraina.

Alates 1. juunist 2023 ei kehti Eesti sõidukile väljastatud roheline kaart Venemaal või Valgevenes.

👉 Loe lähemalt siit

Alates 1. jaanuarist 2024 ei kehti Eesti sõidukile väljastatud roheline kaart Iraanis.

Roheline kaart on mõistlik kaasa võtta ka reisimisel kaugematesse Euroopa riikidesse, et vältida arusaamatusi liiklusõnnetuse korral või asjaajamisel.

👉 Loe lähemalt liikluskindlustusest välismaal

Liikluskindlustuse lepingu peab sõlmima liiklusregistrisse kantud sõiduki omanik või vastutav kasutaja.

• Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest võib politsei karistada sõiduki juhti rahatrahviga.
• Kui liikluskindlustuse leping on sõlmimata ja põhjustad sõidukiga kahju, siis kannatanule hüvitab kahju Eesti Liikluskindlustuse Fond või viimase lepingu kindlustusandja. Peale kannatanule kahju hüvitamist tuleb sul aga väljamakstud summa tagasi maksta.
• Kui jätad liikluskindlustuse lepingu sõlmimata, tekib sinu sõidukile liikluskindlustus automaatselt sundkindlustusena. Automaatne liikluskindlustus on tavalisest kindlustusest ligi viis korda kallim.

👉 Loe lähemalt kindlustamata sõiduki sundkindlustusest

Igal liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil või selle haagisel peab olema liikluskindlustus.

Erandina ei pea sõidukil olema liikluskindlustust 12 kuu jooksul pärast viimase lepingu lõppemist, kui sõidukit ei kasutata ja seda hoitakse nii, et sellega ei saa põhjustada liikluskindlustuse juhtumit.

Kui sõidukit ei kasutata pikema aja jooksul, siis tuleb see automaatse liikluskindlustuse vältimiseks liiklusregistrist kustutada.

Soovitused autoomanikule:

• Kui jätad auto pikemaks ajaks tänavale või hoovi seisma, siis veendu, et see on ohutult pargitud ja ei sega teisi liiklejaid. Tea, et auto võib liikluskindlustuseta seista kuni 12 kuud alates viimase lepingu lõppemisest.
• Kui sõiduk jääb seisma ilma liikluskindlustuseta, siis hoia võtmeid turvaliselt. Kui näiteks pereliige sõidab teadmatusest kindlustamata autoga ja põhjustab kahju, siis kannatanule hüvitab kahju kindlustusselts või Eesti Liikluskindlustuse Fond, kuid hiljem küsitakse kahjusumma tagasi auto omanikult või vastutavalt kasutajalt.
• Kui auto on pikemat aega seisnud, siis enne sõidu alustamist kontrolli selle tehnilist olukorda. Vaata, kas tuled põlevad, rehvid on täis ning ole kindel, et pidurid töötavad. Samuti veendu, et liikluskindlustus kehtib.

👉 Loe lähemalt kohustusliku liikluskindlustuse kohta

Soovitused:

• Võimalusel sõlmi automaatselt uuenev kindlustusleping, et sa ei peaks muretsema liikluskindlustuse kehtivuse pärast
• Kui sa ei sõlminud automaatselt uuenevat kindlustuslepingut, siis märgi endale üles meeldetuletus lepingu uuendamiseks
• Kontrolli ise aeg-ajalt liikluskindlustuse kehtivust
• Kui su kontaktandmed on muutunud, siis teavita sellest kindlustusandjat
• Suuna eesti.ee e-posti aadress isiklikule meiliaadressile

👉 Kui lähed enne auto ostmist proovisõitu tegema või istud näiteks sõbra auto rooli, siis kontrolli enne sõitu liikluskindlustuse kehtivust.

Kui sa ei ole kindlustusandja otsusega rahul, siis selgita oma seisukohti kindlustusandjale ja püüa kokkuleppele jõuda.

Kui see ei õnnestu, siis pöördu vaidluse lahendamiseks liikluskindlustuse lepitusorganisse.

• Kindlustusandja ja kliendi vaheliste kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
• Lepitaja püüab vaidlejaid lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik.
• Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse.
• Liikluskindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures tegutsevad liikluskindlustuse lepitajad lahendasid mullu 154 kindlustusandja ja kliendi vahelist vaidlust, millest 75 protsenti lõppes kokkuleppega.

👉 Loe lähemalt, kuidas lepituse avaldust teha.