Korteriühistu kindlustus
Korteriühistu kindlustus kaitseb kortermaja kaasomandit – välisseinad, katus, rõdud, trepikojad, küttesüsteem, liftid, vundament ja muu korteriomanike ühiselt kasutatav osa majast.
💡 Korteriühistu kindlustab ära kaasomandi ehk selle osa, mida korteriomanikud ühiselt kasutavad – välisseinad, kandekonstruktsioonid, vundament, katus, küttesüsteem, liftid. Sealhulgas on ka maja üldised seadmed – kütte- ja jahutusseadmed, ventilatsiooniseadmed jms.
Lisaks hoonele on kindlustuskaitse ka ühiskasutuses olevatel ühistu rajatistel, näiteks mänguväljakutel, autoväravatel, aiapiiretel, prügimajadel. Ühistu kindlustab ka vastutuse – see tähendab vastutuse kahju eest, mis ühisosast võib lähtuda. Kui näiteks kinnistul murdunud puu kukub parklas pargitud autole, siis korteriühistu vastutab ja kindlustus katab kahju.
3 soovitust korteriühistu kindlustuse lepingu sõlmimisel:
- Vaadake üle, kui palju läheks maksma korterelamu majakarbi taastamine ja selle järgi pange paika kindlustussumma
- Veenduge, et lepingus on kindlustuskaitse tulekahju, looduskahjude ja torustiku lekke puhul
- Soovitav on võtta vastutuskindlustuse kaitse. See kaitseb kolmandate isikute kahjunõuete eest, näiteks kui ühistu territooriumil kukub puu auto peale ja selle omanik esitab kahjunõude korteriühistu vastu.
Korteriühistu kindlustust pakuvad
Kindlustus ei hoia õnnetust ära, vaid hüvitab kahjusid. Kindlustatud hoonetes toimub aastas umbes 600 tulekahju juhtumit, mille aastane kogukahju on viimastel aastatel olnud ligi 15 miljonit eurot. Pooled tulekahju juhtumitest on seotud korterelamutega, täpsemalt 42 protsenti korteritega ja 8 protsenti korterelamutega.
Delfi podcast „Riskid või kindlustad?“
Delfi podcastis „Riskid või kindlustad?“ oli arutlusel, mis on viis peamist põhjust, miks elumajades tekib tulekahju. 🔥Tuleohutuse nõuanded ja teadmisi jagasid ERGO kindlustuse kahjuennetuse juht Rain Tõnson ja If Kindlustuse Balti kahjude tehniline vanemekspert Marion Meius.
Pooled kortermajad Eestis ei oma mingit kaitset ootamatute juhtumite vastu. Miks see nii on? Küsime seda kahelt eksperdilt: stuudios on BTA Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Katrin Stöör ja Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Lauri Potsepp. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.
Kindlustusseltside liidu andmetel on Eestis 25 tuhat korteriühistut ja sõlmitud on ligikaudu 12 tuhat kortermajade kindlustuslepingut, mis pakuvad kaitset tulekahju korral.
Korduma kippuvad küsimused
Tuleohutuse nõudeid on vaja täita inimeste elu, tervise ja vara kaitseks. Seda ei tehta ainult kindlustuslepingu pärast. Alustada võiks lihtsatest asjadest:
- Suitsuanduritel on kindlasti elupäästev võimekus. Andurid on koridorides kohustuslikud alates teatud korrustest.
- Samuti on korterites oluline paigaldada andurid, mis hakkavad tulekahju korral tööle ja päästavad
niimoodi elusid. - Tuleb välja selgitada, kuhu on vaja paigaldada tuletõkkeuksed. Kui need on olemas, siis tuleb tuletõkkeuksi kinni hoida igapäevaselt.
- Evakuatsiooniteed tuleb üle vaadata, et sinna poleks ladustatud majaelanikke asju, jalgrattaid vms. Kui tulekahju tekib, siis inimestel peab olema võimalik kiiresti majast välja saada.
- Majadel, korteritel ja korrustel peavad olema numbrid, et tuletõrjujad leiaksid abivajajad kiiresti üles.
- Lisaks on probleem, et maja ümbruses on autod nii pargitud, et pole võimalik tuletõrjeautoga ligi pääseda.
- Vanad ja amortiseerunud elektripaigaldised ning elektrisüsteem tuleb välja vahetada.
Korteriühistu kindlustus aitab katta remondikulusid ootamatu kahju korral nagu:
- tulekahju
- vargused ja vandalism, sealhulgas seinte sodimine
- torustiku lekke ja üleujutuse tõttu tekkinud veekahjud
- tormi, tuule, rahe ja äikese tekitatud kahju
Kahju hüvitamine sõltub lepingus kokkulepitud tingimustest.
Korteriomanik kindlustab kodukindlustusega korteri siseviimistluse, oma koduse vara ja enda vastutuse kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Näiteks kui torulekke tõttu saab naabri vara kahjustada, siis vastutuskindlustus katab kahju.
Kui aga kortermajal ei ole korteriühistu kindlustus tehtud, siis korteriomanik on majas juhtuvate õnnetuste korral kaitseta. Näiteks kui tormiga lendab katus ära, siis kodukindlustus hüvitab korteri siseviimistluse rahas, aga kui majal ei ole katust, siis kodu ei saa korda.
Reeglina kindlustus hüvitab kahju. Vaid harva tuleb ette erandeid, kus on alus kahju hüvitamisest keeldumiseks. Hüvitis jääb saamata ja kindlustus ei kehti, kui kindlustusmakse on tasumata. Samuti ei saa kindlustada kahju, mis tekib aja jooksul, näiteks tavalise kulumise käigus. Varakindlustuse juhtum peab olema ootamatu ja äkki toimuv.
Tavaliselt ei hüvitata ka kahju, mis on tekkinud ehituspraagi või projekteerimisvea tõttu. Hüvitist vähendatakse või sellest keeldutakse, kui kahju põhjustatakse ohutusnõuete raske rikkumisega, sealhulgas tuleohutusnõuete rikkumisega.
Kui kliendi ja kindlustusseltsid vahel on eriarvamusi hüvitise suuruse, tingimuste või muu osas, siis klient saab pöörduda lepitusorgani poole kindlustusseltside liidu juures.
Kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise organ. Kui osapooled saavutavad erapooletu lepitaja vahendusel kokkuleppe, siis selle täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis on neil õigus pöörduda kohtusse. Kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
Vaata lähemalt https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan
Kindlusta targalt blogi
Kuidas ennetada tulekahju ja targalt kindlustada?
Veebiseminar 22. mail 2024
Võimalused kortermaja tuleohutuse parandamiseks
Kortermaja tuleohutus on iga korteriühistu ja elaniku jaoks oluline teema, sest hoone ohutuse tagamisega on võimalik ennetada võimalikke tulekahjusid. Artiklist […]