Õnnetusjuhtumi­kindlustus

Õnnetusjuhtum on ootamatu sündmus, mis ei sõltu inimese tahtest. Kehavigastus tekib välisest mõjust, näiteks löögist.

Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitus, põrutus, luumurd, põletus, aga ka näiteks koerahammustus.

Tervise Arengu Instituudi andmeil saadakse üle 40 protsendi juhtudest viga kodus.

• Enamik vigastusi on õnnetused, näiteks palju õnnetusi juhtub kodus koristades, trepil libisedes, puid lõhkudes, aiatöid tehes jne.
• Ligi pooled vigastustest saadakse kukkudes, näiteks trepil kukkudes või jää ja lume tõttu.
• Kolmandikul juhtudel inimesed löövad end ära või vigastavad esemega, näiteks klaasi, terariista või tööriistaga.
• Ligi 4 protsenti juhtudest on sõidukiõnnetused.
• 6 protsendil saadakse viga looma- või putukahammustuse ja põletuse tõttu.

Õnnetusjuhtumikindlustuse hind sõltub eelkõige valitud kindlustussummade suurusest, kindlustuse ajalisest kehtivusest, kindlustatu ametist, hobidest, sportimisharjumustest ja vanusest.

Näiteks 25 – 30-aastasele inimesele võib õnnetusjuhtumikindlustuse keskmine kuutasu olla ligi 10 eurot, kui tal ei ole riskantset ametit või hobisid, ta ei tegele võistlusspordiga ning valib kolm kindlustuse kaitset:

• päevaraha, valuraha või ravikulude hüvitis
• kindlustussumma püsiva puude korral 40 000 eurot
• kindlustussumma surmajuhtumi korral 20 000 eurot

Sportimisel tekkinud vigastus on tavapärane kindlustusjuhtum ja see hüvitatakse.

• Trennis saadud vigastus, näiteks luumurd, on õnnetusjuhtumikindlustuse juhtum. Selle korral hüvitatakse valuraha ja ravikulu, kui kindlustuslepingus on nii kokku lepitud.
• Kui õnnetuse tagajärjel on vaja ilukirurgi sekkumist, siis üldjuhul ilukirurgia hüvitatakse, kui on olemas ravikulu kindlustuskaitse.
• Samuti hüvitatakse õnnetuse tagajärjel murdunud hamba ravikulu, sealhulgas implantaat, kui see kindlustuskaitse on lepingus kokku lepitud. Hüvitise suurus võib erineda kindlustusseltsiti.

Üldiselt saab õnnetusjuhtumikindlustust teha 1-75-aastastele inimestele.

Kindlustusseltsiti võib vanusepiir erineda, mõnes seltsis saab kindlustust teha ka 6-kuusele lapsele. Vanuse ülempiir on seltsiti samuti erinev, 65. kuni 75. eluaastani.

Täiskasvanu ja lapse õnnetusjuhtumikindlustusel ei ole suuri erinevusi. Trauma korral saavad mõlemad valuraha ühtemoodi. Erinevus võib olla kindlustusseltsiti päevaraha maksmisel. Päevaraha tähendab saamata jäänud tulu kompenseerimist, aga lapsel ei ole püsivat sissetulekut ja lepingu sõlmimisel lapsele päevaraha ei pakuta.

Mõned kindlustusseltsid pakuvad hüvitist, kui vanem peab lapse trauma tagajärjel töölt puuduma.

Üldiselt tehakse õnnetusjuhtumikindlustus aastaks või pikemaks perioodiks. Mõni kindlustusselts võib pakkuda lepingut ka lühemaks perioodiks.

Esmaabi saamiseks tuleb helistada hädaabinumbrile 112 või pöörduda lähimasse traumapunkti. Peale esmaabi või ravi saamist pöördu kindlustusseltsi, et juhtum registreerida. Sulle antakse juhised, mida teha edasi ja milliseid dokumente on vaja hüvitise saamiseks.

Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise saamiseks peab esitama kindlustusandjale avalduse koos vigastuse haiguslooga, millest lähtudes maksab kindlustusselts hüvitist. Kindlustusselts maksab hüvitist vastavalt lepingus kokku lepitud kindlustuskaitsele, näiteks valuraha. Hüvitise saamiseks ei pea ilmtingimata olema töövõimetuslehel.

Kui kõik vajaminevad dokumendid on kindlustusseltsile esitatud, tehakse õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise otsus paari tööpäeva jooksul ja hüvitis kantakse pangakontole.

Õnnetusjuhtum on ootamatu sündmus, mis ei sõltu inimese tahtest. Kui kehavigastus tekib välisest mõjust, näiteks löögist, siis kindlustusselts hüvitab selle.

Seepärast ei hüvitata näiteks:

• tahtlikku enesevigastust
• rasket ettevaatamatust
• ravi käigus saadud vigastust
• vigastusest tingitud komplikatsioone, nagu kõõlusepõletik
• stressimurdu või väsimusmurdu

Kuni 16-aastasel lapsel on kiivri kasutamine liikluses kohustuslik. Kindlustusselts võib hüvitise määramisel arvesse võtta, kas laps kandis kiivrit või mitte. Ka täiskasvanu vigastuste korral võib kindlustusselts kaaluda, kas vigastusel ja kaitsevahendi puudumisel võis olla põhjuslik seos.

Kui sa ei ole kindlustusandja otsusega rahul, siis selgita oma seisukohti kindlustusandjale ja püüa kokkuleppele jõuda.

Kui see ei õnnestu, siis pöördu vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse.

• Kindlustusandja ja kliendi vaheliste kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
• Lepitaja püüab vaidlejaid lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik.
• Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse.
• Kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu.

👉 Loe lähemalt, kuidas lepituse avaldust teha.